Autonoomiavajaduse toetamisel pakuvad huviringid kohta, kus noortel on võimalik end mugavalt tundes avastada enda olemust ja tulevikuvisioone. Näiteks võiksid juhendajad anda noortele võimalusi osaleda huvitegevuse planeerimises vastavalt nende huvidele. Juhendajad saavad keskenduda noorte kuulamisele ning pakkuda neile juhiseid ja julgustada neid iseseisvalt otsuseid tegema. Selle vajaduse juures on oluline sobiv tagasiside ja tunnustamine – noorukite edusammude märkamine viisil, mis tugevdab nende enesekindlust ja vastutustunnet. Tagasiside peab olema motiveeriv, keskendudes pingutusele ja protsessile, mitte ainult lõpptulemusele.

Seotusvajadus – noored, kes käivad huviringis, hindavad oma sõprussuhteid nauditavaks tuues välja nii läheduse, turvalisuse, eneseavamise kui ka eakaaslaste toetuse. Juhendaja saab selle vajaduse toetamiseks luua usaldusliku ja mitte hukka mõistva keskkonna. Näiteks austav suhtlus noortega, siiras huvi noorte tegevuste vastu näitamaks, et juhendaja on iga huviringi osalise jaoks olemas. Juhendaja saab noorte vahelist koostööd ja austust toetada erisuguste rühmategevuste ja mängudega, kus igaühe panus on oluline. 

Kompetentsusvajadust aitab rahuldada võimalus oma oskusi ja võimekust arendada eri tegevuste ja uute kogemuste saamisel läbi. Juhendajad saavad tegevusi kohandada noorukite oskustasemele ja vajadusele vastavalt ning toetada neid konkreetsete mõõdetavate eesmärkide seadmisel. Näiteks ülesannete väiksemateks juppideks jagamine, et noor saaks regulaarselt teha väikeseid edusamme.

Meeleolu

• tujutus

• kurvameelsus passiivsus

• viha ja agressiivsus

• ärrituvus ja pahurus

• eemal viibiv olek

• järsud meeleolumuutused suurenenud aktiivsuse ja lõbususe suunas

• lootusetuse tunne

• minnalaskmine

• käegalöömismeeleolu

Stress ja ärevus

• ärevus, mis takistab teiste ees sõna võtmist

• hääle või käte värin

• vastamiste vältimine

• sage haigestumine

• iivelduse kurtmine

• väsimus, kurnatus

• püsimatus, nihelemine

• unisus või unepuudus

• huvitegevusest puudumine, hilinemine

• peavalud, pingetunne, muud ebaselge põhjusega valud

Keskendumine, tähelepanu, õpivõime

• õpi- ja sooritustulemuste langus

• keskendumisraskused 

• ei tee kaasa

• ei järgi instruktsioone

• segab teisi

Toitumine ja välimus

• olulised muutused toitumises

• välimuses

• kehakaalus

• riietuses

• ekstreemsed muutused riietuses

• meigis

• isiklikus hügieenis

Suhted

• konfliktid, kiusamine

• raskused teiste kõne mõistmisel

• suhtenüansside mõistmise raskused

• ei mõista nalja, saab teistest erinevalt aru

• kiusamine või kiusamise ohvriks olemine

• konfliktid õpilaste või õpetajatega

• ignoreerimine teiste poolt

• ei suhtle

• ei vasta küsimustele

• ei hoia silmsidet

Ebaharilik või veider käitumine, enesevigastamine

• mingite stereotüüpsete tegevuste kordamine

• riietega keha varjamine,

• vigastused kätel, jalgadel, kehal

• muu silmatorkav raskesti seletatav käitumine

• On oluline säilitada noore usaldus ja pakkuda talle tunnet, et tema muresid võetakse tõsiselt.

• Selgita noorele rahulikult, miks võib olla vajalik rääkida tema murest kellelegi teisele, näiteks tugispetsialistile või vanematele, et pakkuda talle vajalikku abi.

• Tõsta esile, et eesmärk ei ole karistada ega talle kahju teha, vaid pakkuda talle tuge ja abi.

Kui noore mure ei viita otsesele ohule tema elule või tervisele, tuleks arvestada tema sooviga ja kaaluda, kuidas toetada teda diskreetselt. Ehk on võimalik alustada väiksemate sammudega, näiteks pakkudes talle anonüümset nõustamist või toetusvõimalusi, et anda talle aega kohaneda. Noore autonoomia austamine toetab usaldussuhte tekkimist!

Kui noor keeldub, võib täiskasvanu pöörduda nõu saamiseks spetsialisti poole, jagamata kohe noore isikuandmeid. Näiteks saab konsulteerida Lasteabi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, et leida sobiv viis noorega töötamiseks ilma tema usaldust rikkumata. Lisades on erinevad kontaktid, kuhu pöörduda, et vajadusel nõu küsida. 

Kui noor on abivajav või tõsises vaimses või füüsilises ohus (näiteks enesevigastamise või väärkohtlemise oht), on täiskasvanu kohustatud tegutsema, isegi kui abivajaja seda ei soovi. Noore heaolu on alati esikohal ja sellistes olukordades tuleb kaasata vastavad spetsialistid või lastekaitse. 

Loe SIIT, kuidas teatada! 

Paku noorele tuge ja kinnita talle, et iga samm, mis astutakse, on tema parimates huvides, kuid ära anna katmata lubadusi. Looge noorega avatud ja usaldusväärne suhtluskanal ning leppige kokku suhtlusviisid, mis aitavad tal end turvaliselt ja mugavalt tunda. Oluline on pakkuda noorele võimalust jagada oma muresid omas tempos, isegi kui ta esialgu abi vastu ei võta.

Kui huvitegevuses, -hariduses, noortekeskuses märgatakse noore vaimse tervise probleeme, tegutseb märkaja vastavalt:

Toetab ise:

• loob noorega usaldusliku kontakti;

• jälgib olukorda ja hindab, kas teisi osapooli on vaja kaasata;

• julgustab noort jagama oma muresid, võimestab ning suunab lahendusi leidma;

• pakub hinnangutevaba ja turvalist suhtlust.

Teavitab enda asutuses vastutajaks määratud isikut*, KOV laste heaolu spetsialisti või Lasteabi:

• kui märkaja pole kindel, kuidas noorega kontakt luua;

• kui noor vajab rohkem tuge või on ebaselge, kas ta on abivajav;

• kui on vaja kaasata noore vanemaid, klassijuhatajat, sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või kooli juhtkonda.

Teavitab ametiasutusi:

• KOV laste heaolu spetsialisti või Lasteabi 116 111, kui noor on abivajav;

• 112, kui noor on hädaohus.

*Igas asutuses on eelnevalt kokku lepitud isik (vt kokkulepped asutuse sees), kes vastutab, et koostöökokkulepped asutuste vahel toimiks (vt kokkulepped asutuste vahel). Kõiki asutuse töötajaid on teavitatud, kelle poole pöörduda enda asutuses.

Teavitab ametiasutusi:

• KOV laste heaolu spetsialisti või Lasteabi 116 111, kui noor on abivajav;

• 112, kui noor on hädaohus.

Kontakteerub haridusasutusega:

Kui märkaja pöördub noore mure märgates oma juhi poole, võib juht kontakteeruda vanema loal haridusasutusega, et tagada noorele õigeaegne tugi läbi haridusasutuses olevate tugispetsialistide. Ka juhul, kui haridusasutuses puuduvad tugispetsialistid, on hea kaasata haridusasutus, et klassijuhataja või kooli juhtkond saaks noort toetada.

💡Kui vanem luba ei anna, on mõistlik kaasata kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialist või pöörduda Lasteabisse.

Vajadusel võivad spetsialistid, nagu lastekaitse töötajad, pöörduda haridusasutuse poole.

Siin on nimekiri olulisematest üleriigilistest tugiteenustest, kuhu saad pöörduda, kui vajad nõu, kuidas edasi tegutseda:

1. Lasteabi tel. 116 111 ja veebileht

2. Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226

3. Peaasi.ee nõustajad

Siit leiad Viljandimaa kohalike omavalitsuste lastekaitse ja haridusasutuste kontaktid (siin võiks olla juba vastutavad isikud iga haridusasutuse juures välja toodud, nt nimekiri KOV kaupa):

1. Mulgi vald – laste heaolu teenistuse ja haridusasutuste kontaktid

2. Viljandi linn – laste heaolu teenistuse ja haridusasutuste kontaktid

3. Viljandi vald –  laste heaolu teenistuse ja haridusasutuste kontaktid

4. Põhja-Sakala vald – laste heaolu teenistuse ja haridusasutuste kontaktid

Siin on nimekiri vaimse tervise toe ressurssidest, mida saad jagada noore ja tema perega, et nad saaksid iseseisvalt abi otsida:

Eneseabi:

1. Peaasi.ee "Minu päästevest"

2. iFightDepression "Meeleolu enesetest"

3. Vaimse tervise töövihikud (allalaetavad)

4. Stressi ja elu väljakutsetega toimetuleku plaan

5. Käsiraamat lastele ja noortele, kelle emal või isal on vaimse tervise probleemid

6. Lõdvestusharjutused

7. Meeleolu parandamise e-kursus

Võta abi vastu:

1. Peahea nõustamine on 12–26 aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme (tasuta)

2. Vaimse tervise tugiliin tel. 116 123 ja veebinõustamine (tasuta 24/7)

3. Koolipsühholoogide nõuandeliin 1226 (tasuta)

4. Lasteabi kontaktid (tasuta)

5. SOVA chat - virtuaalne suhtluskeskkond noortele vanuses 7 kuni 16 aastat (tasuta)

6. Piirid.ee - seksuaalnõustajate anonüümne ja tasuta nõu

7. Viljandi Haigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond

8. Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon – leia kognitiiv-käitumisteraapia pakkuja!

9. MTÜ TK & Partnerid Nõustamiskeskus Viljandi nõustamiskabinet tel. 52 62 783 ja broneerimine (tasuline)

10. Kust leida abi? Nõuanded lapsevanemale  ja noorele

💡 Kõik need matrejalid ja kontaktid on kättesaadavad ka: https://sites.google.com/view/lastejanoortevaimseterviseprob/mina-saan 

Teemad nagu vaimne tervis, käitumishäired, peresuhted võivad olla keerulised. Siit leiad tööriistad, mis aitavad noortega vesteldes tundlikke teemasid või koostöökohti avada:

1. Küsimuste küsimine ja kuulamine näidetega

2. Kolm maja – tööriist lapse kaasamiseks

3. Ökokaart (Ecomap) – tööriist lapse lähivõrgustiku ja suhete kaardistamiseks 

4. Käeline tegevus võib aidata vestlusel loomulikumalt kulgeda – kui Sul on käepärast stressipall, mudimismänguasi või mõni muu käelist tegevust soodustav ese, siis võid selle noorele ulatada. Mõnikord võib noor olla pinges ja käeline tegevus aitab vähendada ärevust, mis omakorda lihtsustab avanemist.

Märkajal võib olla keeruline hiljem meenutada täpset ajaraami märkamisest sekkumiseni või täpset tegevuste järjekorda. Märgi endale võimalusel üles:

1. millal ja mida märkasid;

2. mis on märkamise sisu;

3. kes on osapooled (vajadusel kasuta pseudonüüme);

4. mis tegevused järgnesid (nt kontakt noorega, vanematega kontakteerumine, koostöövõrgustiku kaasamine jm);

5. millised on edasised tegevused.

Nii on Sul lihtsam koostöövõrgustikule anda ülevaadet senistest tegevustest. Märkaja päeviku näidisankeet, mille saad välja printida, on SIIN.

Aitaja rolli üleandmise protseduur

• Määratud isikud – määrake asutuses kindlaks, kellele saab märkaja vajadusel aitaja rolli üle anda ja kes teda vajadusel asendab.

• Ametlik fikseerimine – rolli ja vastutuse jaotus kinnitage ametlikult ning kajastage see asutuse kodukorras või protokollides.

• Teavitamine – teavitage kõiki töötajaid kokkulepetest vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul, et vähendada rollisegadust, tagada teadlikkus ja valmisolek tegutseda.

Toetus ja kindlustunne

• Asutuses tagage, et töötajad tunneksid end toetatuna ning teaksid, et eksimise või vale otsuse tegemise hirm ei tohiks takistada olukorrale reageerimist.

• Vajadusel pakkuge täiendavat juhendamist ja arutelusid, et suurendada töötajate kindlustunnet keerulistes olukordades.

Suhtluskanalite kokku leppimine
Kokkuleppele jõudmine haridusasutustega peaks sisaldama kindlaid ametikoha põhiseid kontakte, kelle poole huviharidus-, huvitegevusasutused ja noortekeskused saavad pöörduda, et jagada oma muresid või tähelepanekuid noorte vaimse heaolu kohta. Nt KOV tasandil on kokkulepitud iga haridusasutuse kontaktisik (ametipõhine) ja tema asendaja - sellised kokkulepped võiks 1x aastas üle vaadata ja värskendada.

Kirjalik kokkulepe

Koostage vorm, kus on kirjas, kuidas ja millistel tingimustel teavet vahetatakse. See peaks sisaldama ka vastutust, keda teavitatakse, millised on suhtluskanalid ja kuidas seda teavet kasutatakse.

Võrgustikutöö, regulaarsed kohtumised ja aruandlus
Korraldada regulaarsed kohtumised (nt KOV haridusvaldkonna kvartali kohtumine), kus arutatakse üldiseid muresid ja jagatakse anonüümset ja üldistatud informatsiooni, ilma konkreetsete õpilaste isikuandmeid avaldamata.

Tagasiside
Leppige kokku, kuidas märkajani jõuab (regulaarselt) teave, et olukorraga tegeletakse. Nii teab ka märkaja oma rolli ja saab oma asutuses paremini noorele toeks olla.